Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalk õitseb
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud.
Ümbrikupalk
Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile. Paljud inimesed maal ostsid traktoristi käest raha või viina eest väetist ja seemet, kolhoosi traktori ja kütusega tehti kõik vajalikud põllutööd. Samuti käis ka tehastes vilgas vahetuskauba tegemine ja tihti võeti n-ö tööd koju kaasa.
Maksu- ja tolliameti esindajad kohtuvad sellel nädalal Autoettevõtete Liiduga, et arutada sektoris ausa konkurentsi ja maksude laekumise probleeme. Plaan on rakendada Eestis sarnaselt Soomes kasutusele võetud tellija vastutust.
Eesti saja edukaima autotranspordifirma palgakulude analüüs näitas, et ametlik palk tõusis veofirmades eelmisel aastal varasemast kaks korda kiiremini.
Autovedajate Aastakonverentsil esitas Eesti sisevedudega tegeleva ASi Rain omanik Toomas Raud 5 ettepanekut, mis aitavad kaotada autotranspordiärist varimajanduse.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.