Paljud inimesed suhtuvad transiiti halvasti, sest ei saa mingit kasu sellest, kui nende kodulinnas või -vallas tegutseb transiidifirma, rääkis transiidikonverentsi Transestonia korraldaja Illimar Paul ERRi raadiouudistele.
Paul ütles, et üheks näiteks on Viimsi vald, kus elavad inimesed ei saa kasu lähedal tegutsevast Muuga sadamast, mistõttu suhtutakse majanduslikult kasulikku transiiti pigem negatiivselt. Olukorra parandamiseks tuleks ilmselt muuta seaduseid, et mingi osa ettevõtluse maksurahast laekuks kohalikule omavalitsusele, leidis Paul. "Seda teemat on uurinud kaubandus-tööstuskoda, mis praegu veel konkreetseid soovitusi andnud pole, kuid ideed, mille ümber arutelu käib, eeldavad seadusemuudatust," kinnitas Paul.
Seotud lood
Üheksandal transiidkonverenstil Transestonia 2013 oli üle 150 osaleja. Muuga sadamas toimunud konverentsil räägiti nafta, gaasi ja kemikaalide transiidist. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist.
Sellel nädalal toimunud transiidikonverentsil Transestonia 2013 tõdeti, et Eesti raudtee- ja sadamate infrastruktuuri võimalused on tugevalt alakoormatud, mida aitaks muuta konteinervedude arendamine.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.