Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veondussektoris püsib tuhande eruone keskmine palk
Veondus- ja laondussektoris püsib teist kvartalit järjest üle tuhande eurone keskmine kuupalk.
Tänavu teises kvartalis oli veondus- ja laondussektori keskmine brutokuupalk 1003,7 eurot. Üle tuhande euro tõusis keskmine kuupalk esmakordselt tänavu esimeses kvartalis, kui töötajatele maksti sektoris keskmiselt 1010,26 eurot kuus.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli tänavu sektori keskmine brutokuupalk 2,4% kõrgem.
Statistikaameti andmetel on Eesti keskmine brutokuupalk vaid paarikümne euro võrra kõrgem veonduse ja laonduse sektoris makstavast palgast. Eesti keskmine palk oli teises kvartalis 1023 eurot ja on aastatagusega võrreldes 4,8% suurem. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II kvartalis 5,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.
Veondus- ja laondussektoris oli neljandas kvartalis brutokuupalga kasv aastases võrdluses 12,99%, mis on Eesti keskmise palgaga võrreldes kiirem kasvutempo.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.