Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütuseaktsiisi tõus on uue valitsuse suurim katteallikas
Kütuseaktsiisi tõus on uue valitsuse suurim katteallikas. Uue valitsuse plaanid lähevad järgmise nelja aasta peale maksma suurusjärgus 300 miljonit eurot, kirjutab Äripäev.
Suurimaks katteallikaks plaanitakse aktsiisitõuse. Tubaka- ja alkoholiaktsiisi
kõrval tõuseb ka kütuseaktsiis, samuti jääb üles mõte kehtestada aktsiis energiajookidele. Reformierakonna liige Remo Holsmer ütles, et plaani järgi tõuseb diislikütuse aktsiisi määr järgmisest aastast 14% ja järgnevatel10%. Bensiiniaktsiis tõuseb järgmisest aastast alates 10% aastas.Lõplikud numbrid koos mõjuga hindadele on Holsmeri sõnul siiski rahandusministeeriumi ja valitsuse arutada ning kindlad aktsiisimäärad selguvad riigieelarve strateegia paikapanemisega. "Praegu oleme seisus, kus kaks erakonda pole veel koalitsioonilepet heaks kiitnud, nii et kõik on alles tulemas,”ütles ta. “Ootame nende otsused ära ja siis saame edasi minna.” Peaminister Taavi Rõivas on öelnud, et kütuseaktsiisi tõusu mõju on maksimaalselt4–5% lõplikule hinnale.
Lähipäevil sõlmitav koalitsioonileping näeb suurima katteallikana ette aktsiisitõusu. Diisliaktsiisi plaanitakse järgmisel aastal tõsta 14%, bensiini oma 10%.
Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehise arvates tuleb uuel valitsusel kütuseaktsiisi tõusuga rohkem pahandust, kui annab sotsiaalmaksu langetamine tööandjatele kokkuhoidu, kirjutab Äripäev.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.