Rail Baltica üks suurima keskkonnamõjuga trassilõik sai rohelise tule

Raplamaa teede halva olukorra tõttu kärbib Rail Baltic Estonia koostöös töövõtjatega alates 8. detsembrist Hagudi-Rapla piirkonnas veomahte 40% võrra ning peatab alates 20. detsembrist peaaegu kõik veod Rapla- ja Harjumaal.

„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.

Lääne-Eesti jaoks on üliolulised taristuprojektid nagu Rail Baltic ja maanteede ehitus, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäita Aivar Hundimägi, kes jagas Äripäeva raadios värskeid muljeid piirkonna edukate ettevõtete tunnustusürituselt.

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.