Põhja-Eestis tuli kasutusele uuenenud ühispilet

Sel kolmapäeval toimunud konverentsil „Transport ja liikuvus 2026“ võeti luubi alla nii maanteetranspordi olulisemad uuendused, kui ühistranspordi probleemid ja võimalused. Ühine tõdemus oli, et Eesti ühistranspordi korraldus tuleb apolitiseerida, enne ei muutu mitte miski.

“Kui Lissaboni külastav turist pärast soodsat ja mugavat sõitu Boltiga meilile arve saab, on selle all kirjas saatja aadress: Tallinn, Estonia. No küll see väike Eesti on ikka äge riik! Liikuvuskorralduse absoluutne maailma tipp, arvab selle peale turist. Kui ta aga vaid teaks, mis siin inimeste liikuvusega tegelikult toimub,” nendib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.

Aasta 2025 oli logistikasektori jaoks märgiline ja eristuv eeskätt oma ettearvamatuse ja sündmusterohkuse tõttu. Alanud 2026. aasta tõotab tulla aga kui uuenevate reeglite ja tehnoloogilise küpsuse aasta, kirjutab logistikaekspert Janek Saareoks äsja ilmunud logistika konkurentsiraportis.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tutvustas valitsusele ühistranspordi reformi kava, mille eesmärk on muuta ühistransport kasutajale lihtsamaks, süsteem terviklikumaks ning avaliku raha kasutamine senisest kulutõhusamaks üle Eesti.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.