Alexela Balticconnectorist: soomlastel on põhjust olla ärev, eestlastel pigem mitte
Eesti ja Soome vahelise gaasitoru purunemine tähendab, et soomlased peavad oma gaasivajaduse sel talvel rahuldama kahe ujuvterminaliga, millega on mitmeid küsimärke, rääkis Alexela energia- ja kaubandusportfelli juhi Kalvi Nõu.
Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector kraanid jäävad kinni vähemalt järgmise aasta aprillini.
Foto: Andras Kralla
“Soomlastel on põhjust olla ärev, eestlastel pigem mitte. Seda enam, et Läti maagaasihoidlasse on kindlasti varutud omajagu gaasi, mis oli mõeldud Soome tarbijate jaoks, kuid mis nüüd kindlasti hakkab otsima uut turgu,” rääkis Nõu Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Soome võimud kinnitasid, et lekke, mille tõttu tuli katkestada gaasiühendus Eestiga, põhjustas tahtlik inimtegevus, mitte looduslikud olud või gaasisüsteemi enda vead. Sama kinnitas Eesti valitsus.
Soome ja Balti suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas kolmekordistab sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda 16 laevatäit LNG-d.
17. juuni hommikul jõudis Pakri poolsaarel Pakrineemel kaldale Balticconnectori meretoru. Järgmisel nädalal tehakse meretoru viimane keevitus, mille käigus ühendatakse maale tõmmatud umbes 1 km pikkune toru kokku ülejäänud ligi 76 km meretoruga.
Suurenenud gaasinõudluse katmiseks tõi Balti-Soome piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas koostöös globaalse energiahiiuga Total eelmisel nädalal Soome Inkoo terminali täiendava laevakoguse LNG-d Ameerika Ühendriikidest.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.