10.06.09, 11:39

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Air France'i lennukatastroof võib olla viimase 8 aasta kalleim

Eelmisel nädalal juhtunud Air France'i lennukatastroof võib osutuda kalleimaks alates 2001. aastast, kirjutas Bloomberg.

Silvia Viidik

Atlandi ookeani kukkunud lennuk 228 inimesega pardal oli kindlustatud mitme kindlustusfirma poolt, suurimana Pariisis baseeruv Axa, väiksema vastutusega kuuluvad nimekirja ka Allianz ja American International Group.

Kõigi 228 pardal viibinud inimese eest peavad kindlustajad omastele maksma vähemalt 150 000 dollarit ning juba peatselt on neil võimalus saada esialgne makse 24 000 dollari ulatuses lähtuvalt rahvusvahelistest lennureisijate õigustest.

Kindlustajate poolne lõplik makse sõltub hinnangulisest eluaegsest teenistusest iga reisija puhul eraldi, kui õnnetust poleks juhtunud. Lisaks liidetakse summale ka võimalik lennufirma poolt väljanäidatud hooletus, kui see tõestada suudetakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka lennukitootja Airbus SAS kindlustajad ning lepingulised partnerid võivad kanda kohustusi, kuid esmalt tuleb välja selgitada lennuki ookeanisse kukkumise põhjus.

"Sellest saab üks väga kallis nõue," sõnas Global Aerospace Underwriting Managers juht Stephen Riley ning lisas: „See saab olema kindlustusturu suurim kaotus lennuõnnetusest alates 2001. aastast.“ Mainitud kindlustajal on kohustus katta 7,5 protsenti kahjudest.

Silvia Viidik

Seotud lood

Uudised

11.06.09, 10:04

Lennuõnnetuse Eesti ohver käis Brasiilias head tegemas

Air France’i lennuõnnetuses kadunud tallinlane Maksim Ivanov lendas Brasiiliasse heast tahtest – et osaleda seal vabatahtlikuna Punase Risti heategevusüritusel.

Sisuturundus

20.11.25, 15:43

Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.