Kolmeprotsendiline palgatõusu nõudmine Tallinki töötajaile tähendaks Äripäeva arvutuste kohaselt laevafirmale tosin miljonit krooni lisakulu. Palgatõusu nõuab iga neljas merel töötavast Tallinki töötajast.
Arvestades, et Tallink Grupi 2008/09 aasta palgakulu oli kokku maksudega kokku 2,53 miljardit krooni ning grupi 6 715 töötajast töötab merel üle 2 200 eestlase, kellest omakorda enam kui kuuluvad palganõude kohtusse viivasse ametiühingusse, võiks nõutav palgatõus tõsta ettevõtte kulusid aastas ca tosina miljoni krooni võrra.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) nõuab kohtus pärast Tallinki viimase majandusaasta kasumit ettevõttelt 6% palgatõusu leppest kinni pidamist. Laevafirma tõstis septembris alanud majandusaastaks Eesti lipu all sõitvatel töötajatel palku kolme protsendi võrra.
Tallink andis 2008/2009 aastal tööd 6 800 töötajale, kellest merel töötas 4 700, neist eestlasi on Tallinki andmeil 2200. EMSA-sse kuulub neist 1160.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) ja AS Tallink Grupp ning tema tütarettevõtete vahelise palgaleppe täitmise vaidlus on lahendamisel Harju Maakohtus.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) ja AS Tallink Grupp ning tema tütarettevõtete vahelise palgaleppe täitmise vaidlus on saadetud lahendamisele Harju Maakohtusse, kuna omavahelistel kõnelustel kokkuleppele ei jõutud.
2010. aastal mõistis Töövaidluskomisjon Tallinkile mehitusteenust osutavatelt tütarettevõtetelt OÜ Hansaliin ja OÜ HT Laevateenistus välja kokku ligi 700 000 krooni hüvitisi ja vähemmakstud töötasusid.
Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul võib Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) hagi Tallinki vastu tuleneda asjaolust, et Tallink on juba kohtus vaidlustanud palgaleppe mittekohase täitmise EMSA poolt.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.