Eesti Postil jääb tänavu planeeritud tuludest ca 40 miljonit krooni saamata. Viimaste prognooside kohaselt teenib posti- ja logistikafirma tänavu põhitegevusest 703 miljonit krooni.
Eesti Posti kinnitatud 2010.aasta eelarve järgi oli põhitegevusega seotud tulude prognoos 742,6 miljonit krooni ning kasum 5 miljonit krooni. Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Inge Suderi sõnul teenitakse tulu siiski ilma vara müügita prognoosi kohaselt 703 miljonit krooni.
"Tulude osas on eelarvest mahajäämus kirja, paki ja reklaamiteenuste osas. Kui kirja osas on põhjuseks nõudluse jätkuv vähenemine ning liikumine elektroonilisse kanalisse, siis pakiteenuste puhul on põhjuseks tugev konkurents," selgitas Suder tulude vähenemist. "Reklaamiteenuste osas on põhjuseks peamiselt postimüügifirmade kataloogide vähenemine ning asendumine veebikeskkondadega," lisas ta.
Ettevõte põhitegevusest kasumi-kahjumi kinnitab Eesti Post alles järgmisel aastal, ütles Suder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Post teatab kahe tunni pärast oma eelmise aasta tulemused. Detsembri lõpu seisuga jäi postifirmal planeeritud tuludest saamata umbes 40 miljonit krooni.
Eesti Posti nõukogu kinnitas täna järgmise aasta eelarve. Postifirma jätkab kahanemist - järgmise aasta plaanitav käive 704 mln krooni jääb viie protsendi võrra tänavusele alla. Firma investeeringud kümnekordistuvad.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul vähenevad peale kirjaturu ka teiste klassikaliste postiteenuste mahud ning universaalse postiteenuse kasutamine kuivab järjest kokku.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.