Riia lennujaama juhatuse esimees Anris Luhse ütles täna hommikuses intervjuus Läti Raadiole, et rahvusliku lennufirma airBaltic agersiivne ülevõtmine maksaks riigile vahemikus 140-280 miljonit eurot (100-200 mln LVL).
Luhse arvates oleks agressiivne ülevõtmine antud olukorrale kõige sobivam lahendus, vahendas Baltic Course. Otsus lennuettevõtja tuleviku kohta tuleb teha nii kiiresti kui võimalik. Teise võimalusena pakkus Luhse välja, et lennufirma müümine mõnele Vene, Hiina või ükskõik millise riigi erainvestorile oleks samuti positiivne.
Lennujaama juhi sõnul airBalticu lendude ärajäämise tõttu paljud lätlased sunnitud kasutama Vilniuse lennujaama.
Läti majandusminister Artis Kampars on endiselt seda meelt, et airBalticu juht Bertolt Flick tuleb kiiremas korras asendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Töötukassa kinnitas Äripäevale, et korraldab airBalticust koondatavatele töötajatele õppepäevi, et nad saaksid võimalikult valutult omale uue töökoha leida.
Lennukompanii airBaltic koondab sadu töötajaid, nii stjuardesse, piloote kui ka lennutehnikuid.
Läti lennufirma airBalticu täielik kärbumine Baltikumi lennundusturul ei ole Eesti lennureisijate ega AS Tallinna Lennujaama huvides, teatas riigikogu majanduskomisjoni ja Tallinna Lennujaama nõukogu liige Arto Aas.
airBalticu aktsiaid ostis 1. septembril Luksemburgis registreeritud finantsteenusteettevõte Transatlantic Holdings Company, mis on seotud Vene miljardäri Vladimir Antonoviga.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.