Briti odavlennukompanii Flybe ründab SASi koduturul, Põhjalas, käivitades uue aasta algusest lennud SASi jaoks ühel olulisemal marsruudil Kopenhaageni ja Stockholmi vahel.
Samal liinil lendab ka Norwegian ning kuulduste järgi plaanivad lende alustada ka Cimber ja Skyways, mis tähendab üliteravat konkurentsi 100 000 reisijale, kes igal kuul sel marsruudil lendavad, kirjutab Taani majandusleht Börsen.
„Sellest saab ettenägematu konkurentsiolukord, mis lähema aja jooksul turuosad pea peale keerab,“ kommenteeris lehele reisivahendusfirma Travelbroker juht Ole Kirchert Christensen.
Brittide tugevaim relv on odavad piletid ja lühem lennuaeg. Arlanda lennujaama asemel maandutakse Stockholmis Bromma lennuväljal, mis on keskusele lähemal. SASi eelised on väljumiste suurem hulk, graafikust kinnipidamine ning tugev boonussüsteem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus konkurent tähendab täiendavat survet SASile, mis on juba aastaid lennanud suurte probleemidega pagasis. Teravnenud konkurents on viimasel kolmel aastal lennufirmale kahju toonud 8,8 miljardit Taani krooni, mis sundis Põhjala riike firmasse täiendavat kapitali süstima. SAS ise on rahaks teinud kõik, mis põhitegevuse hulka ei kuulu, ning järsult kulusid vähendanud. Konkurendi tulek Kopenhaageni–Stockholmi liinile, kus seni erilist konkurentsi pole olnud, survestab SASi veelgi.
„Üks põhjus, miks me otsustasime oma tegevust laiendada just Põhjalas ja Baltimaades, on see, et enamik lennufirmasid on siin kas suhteliselt väikesed või suurte majandusprobleemidega,“ ütles Flybe direktor Mike Rutter. „Meie eesmärk on kasvada. Ja seda teiste arvel.“
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.