Logistikaseminaril arutleti, mida teha, kui Rail Baltica trassil ei täitu oodatud kaubaveomahud. Läti Raudtee president Ugis Magonis ütles, et lihtsaim on kaubavedu maanteel keelata ning kõik kaubad suunata sunniviisiliselt raudteele.
Kuigi Rail Baltica tasuvusuuringus on prognoositud raudteetrassile kaubamahtusid, mis muudavad raudtee rajamise tasuvaks, on raudteejuhid skeptilised, et nii suured kaubamahud Rail Baltica trassil hakkavad liikuma. Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul pole Rail Balticu projekt ilma kaubaveota elujõuline, sest 4000 reisijat päevas ei ole realistlik. „Meil oleks vaja 7-8 rongi päevas, mis liiguks kaubaga edasi-tagasi. See oleks minimaalne liiklus, mida oleks vaja, et kulusid katta,“ tõdes ta.
Läti raudtee presidendi Ugis Magonise sõnul on kaubamahtude raudteele toomiseks mitmeid võimalusi. Üheks lihtsamaks meetodiks on ära keelata kaubavedu maanteel ning praktiliselt sunniviisiliselt kõik kaubad suunata raudteele, mis on keskkonnasõbralikum ja efektiivsem. Tema sõnul on vaja esitada küsimus ka ministritele, kas tulevikus saavad olema maksumeetmed, mis soodustaks kaupade maanteedelt raudteedele üleviimist.
Pikemat ülevaadet eelmisel nädalal Tartus toimunud Logistikaseminarist, mis arutles Rail Baltica võimalikkuse üle, saab lugeda järgmisel kolmapäeval ilmuvast Äripäeva Logistika kuukirjast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Euregio foorumil esinenud Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rõhutas ettekandes, et Rail Baltic vajab nüüd konkreetset äriplaani.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.