Eesti auklikud teed panevad paljud autoomanikud kurblikult pead vangutama. Citymotorsi autorendi juhi Hillar Laane sõnul on Tallinna teed nagu 1995. aastal Varssavis.
Äripäev kirjutas möödunud reedel juhtkirjas, et Eesti teed vajavad intensiivravi. Küsime täna, kas kütuseaktsiisist peaks suunama rohkem raha teederemonti.
"Kindlasti peaks," on Laan kindel. "Teed on väga auklikud, ma pole küll kursis, kust see raha võetakse, kuid olukord on hull. Tallina tänavad on nagu 1995. aastal Varssavis. Palju tuleb teenindusse autosid, millel on teede tõttu rehvid lõhki ja sillad paigast. Kust see raha leitakse, ma ei tea, aga midagi peab ette võtma. Varasematel talvedel pole olukord olnud nii hull kui tänavu," kommenteeris Laan.
AS Trev-2 Grupi juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul pole muud väljapääsu, kui tuleb rohkem raha suunata tee-ehitusse. "Kuidas seda teostada, tuleks küsida riigimeestele, kuid kui seadusandja on öelnud, et 75% peaks aktsiisist minema aukude lappimiseks, siis tuleks seda täita või seadust muuta," märkis Mölder ja lisas, et kust iganes see raha võetakse, on tänane olukord teedel igatahes vastuvõetamatu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Me teeme Euroopa Liidule natuke rehepappi - nemad annavad meile raha, et meie teed saaks korda, kuid meie selle arvel vähendame omavahendeid samasuguses ulatuses, märkis Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.