Konkurentsiamet kuulutas välja konkursi universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks. Eesti Post teenis selle teenuse osutamisega möödunud aastal 2,3 miljonit eurot kahjumit.
Konkurentsiamet avaldas konkursi teate 10. aprillil. Eesti Postist öeldi, et nad ei oska kommenteerida, kas kellelgi võiks olla huvi pakkuda Eestis universaalset postiteenust. Varasematel kordadel ei ole kellelgi teenuse pakkumise vastu huvi olnud.
Ka Eesti Post ise on universaalse postiteenuse osutamisega teeninud kahjumit. Mullu olid teenusest saadud tulud 13,1 miljonit eurot, mis tekitas ettevõttele kokkuvõttes kahjumit suurusjärgus 2,3 miljonit eurot. Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et universaalsele postiteenusele esitatavad nõuded on sätestatud nii postiseaduses kui erinevates määrustes, mistõttu ei saa Eesti Post tingimusi ka ühepoolselt muuta, et teenus ettevõttele kasumlikumaks muuta.
Universaalse postiteenuse osutaja peab riigisiseselt ja rahvusvaheliselt edastama kirisaadetisi liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipakke täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teenuse osutamise pakkumisi saab esitada kuni 30. juunini 2014.
Seotud lood
Eestis on 40 valda, kus elab vähem kui 1000 inimest ning neis kõigis on postkontor ning kuigi nende käive on kolm eurot päevas, siis ei saa seadusest tulenevalt neid kontoreid sulgeda.
Auditeerimata majandustulemuste põhjal kasvas Eesti Posti müügitulu mullu kaheksa protsenti, ulatudes 56 miljoni euroni.
Kolmes Balti riigis tegutseva logistikaettevõtte Eesti Post tänavuse üheksa kuu äritulu olid 39,8 miljonit eurot ehk 9% enam kui eelmisel aastal.
Eesti Posti tulud jätkasid esimeses kvartalis kasvu eelmise aastaga samas tempos, aasta esimesed kolm kuud tavapäraselt ettevõttele kasumit ei toonud.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.