Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatas statistikaamet.
Uudis on rõõmustav, kuna I kvartalis majandus ootamatult langes 1,9 protsenti.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%.
Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, kusjuures olulisima panuse selleks andsid puidu- ning koksitööstus. Samal ajal pidurdas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu jätkuvalt peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2014. aasta II kvartalis töötleva tööstuse tööstustoodangu uute tellimuste rahaline maht (viimati kasvasid tellimused samasuguses võrdluses möödunud aasta II kvartalis). Siiski vähenes nõrga välisnõudluse tõttu jätkuvalt nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. 2014. aasta II kvartalis kahanes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest. Tänavu II kvartalis oli vähenemine 3,5%. Kaupade import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,5%.
Enim pidurdas Eesti majandust kinnisvaraalane tegevus, seda peamiselt kiirelt kasvanud hindade tõttu. Esialgsete arvestuste kohaselt mõjutas SKP kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Statistikaameti täna hommikul avaldatud teade Eesti majanduse pöördumisest kasvule tuli LHV peaanalüütikule Heido Vitsurile üllatuseks, sest tugevaid näitajaid selle lootmiseks polnud.
Täna avaldatud majanduskasvu näitajad põhinevad korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegreal, mis avalikustatakse täies pikkuses 8. septembril. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik nende näitajate võrdlemisel seni avaldatud andmetega, teatas rahandusministeerium.
Tänavu I kvartalis langusesse jõudnud Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurimate pidurdajate hulka kuulub viiendat kvartalit järjest transpordisektor.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.