Majandus- ja taristuminister Urve Palo ja Tallinna Sadam sõlmisid täna lepingu parvlaevaühenduse korraldamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu liinidel.
Majandusministeeriumi teatel sõlmis riik lepingu Tallinna Sadamaga kümneks aastaks, algusajaga 2016. aasta 1. oktoober.
Tallinna Sadama tütarfirmale makstav dotatsioonisumma 10 aastaks on ligikaudu 200 miljonit eurot. Dotatsiooni täpne suurus oleneb inflatsioonist, riigi tellitavate reiside mahust, reisijate arvust jne.
Tallinna Sadam ehitab Saaremaa ja Hiiumaa liinidele 1. oktoobriks 2016 neli uut parvlaeva, kummalegi liinile kaks. Reisiparvlaevad võimaldavad aastaringset, iseseisvat ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta vedu. Iga laev mahutab vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on reisiparvlaeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis on istekohti vähemalt 400.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Sadama tütarettevõtte ehitatavatele laevadel on planeeritud ka alternatiiviks diislikütusele vedelgaasivalmidus ehk tulevikus on võimalik neid kergesti kohandada keskkonnasõbralikumaks.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas ettevõtte mullused majandustulemused, mis on ajaloo parimad. Nõukogu arutas ka Tallinna Sadama strateegiat aastani 2020.
22.mail saab nime uus Vormsi reisiparvlaev Ormsö, mis alustab Rohuküla-Sviby liini teenindamist 1. juunil.
Mõnda aega tagasi alguse saanud kuulujutud osutusid tõeks, Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) parvlaevad Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa hakkavad sõitma Saksamaal Elbe jõel, kirjutas Meie Maa.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe kohusetäitja Marko Raid kinnitas, et ehitatavate parvlaevade valmimine on graafikus, kuid ta ei välistanud mustema stsenaariumi korral tuleval aastal ka ajutiselt rendilaevade liiniletoomist, kirjutas Meie Maa.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.