Elering allkirjastas Euroopa Komisjoniga Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector uuringute rahastamiskokkuleppe.
Euroopa Liit toetab Balticconnectori ehitusega seotud uuringuid Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility - CEF) energiaprogrammist. CEF katab uuringute kulud 50 protsendi ehk kuni 5,4 miljoni euro ulatuses. Toetus jagatakse Eesti ja Soome gaasi süsteemihaldurite vahel.
„Balticconnector, mis ühendab füüsiliselt Eesti ja Soome gaasivõrgud, on oluline gaasi varustuskindluse parandamise seisukohalt nii Eestis, Soomes kui ka Balti riikides laiemalt. Samuti annab Balticconnector tõuke ühtse Balti-Soome gaasituru tekkeks. Elering töötab selle nimel, et taotlus ühenduse ehituse rahastamiseks sisse anda veel sellel aastal,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Uuringute etapis viiakse läbi ärilised analüüsid Balticconnectori majandusliku mõju hindamiseks, koostatakse maismaale rajatavate gaasitrasside ja kompressorjaamade projektid, toimub merealuse osa keskkonnamõjude hindamine ning tehakse täiendavad ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uuringud. Samuti viiakse läbi ehitushanked Balticconnectori rajamiseks. Koos uuringute rahastamiskokkuleppe allkirjastamisega sõlmisid Eesti ja Soome gaasi süsteemihaldurid omavahelise koostööleppe uuringute etapi töökorralduse kohta. Valminud ja avalikule väljapanekule on suunatud Balticconnectori mereosa keskkonnamõjude hindamise aruanne.
Seotud lood
Eestisse imporditud maagaasi üldkogus oli maikuus 28,5 miljonit kuupmeetrit, millest Leedust imporditud gaas moodustas 21 protsenti.
Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michali ja Soome majandusministri Olli Rehni vahel peetud telefonivestluses kinnitasid mõlemad ministrid, et jätkavad novembris peaministrite vahel sõlmitud kavas kokku lepitud tegevuste ellu viimisega, sealhulgas Balticconnectori tööde ettevalmistusega.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.