Airbaltic esitles oma laienemiskava aastani 2021, mille järgi teenindavad nad selleks ajaks nii Tallinnast kui ka Vilniusest juba 11 otseliini Euroopa linnadesse, kirjutas Postimees.
See tuleneb lennufirma juhi Martin Gaussi sõnul nende visioonist areneda edaspidi mitte Läti, vaid Baltimaade lennufirmana. Ka Läti transpordiminister Anrijs Matiss ütles, et Balti riikidesse mahub tema hinnangul vaid üks lennufirma ning kuna Airbaltic on praegu nest edukaim, siis peaksid teised riigid selle firma osanikeks hakkama või sellega koostööd tegema.
Estonian Airi juht Jan Olof Palmér Matisse mõtet ei toeta. Palmer peab riigile palju paremaks lahenduseks Estonian Airi müümist erafirmale Infortar, kui osalemist teises riigile kuuluvas lennufirmas, mis vaevleb just riigi omanduses olemisest tulenevate probleemidega.
Gauss nimetab Airbalticu strateegiat konservatiivseks. Tema sõnul ei oota nad plahvatuslikku reisijate arvu kasvu – Riias tahavad nad viie aastaga kasvatada reisijate hulka nelja, Tallinnas ja Vilniuses kolme protsendi võrra. Estonian Airi reisijatest plaanivad nad üle võtta endi sõnul vaid üheksa protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Teist kuud järjest jääb Eesti riigile kuuluv Nordica lõunanaabritele alla.
airBaltic teatas, et temast on saanud Eestis suurim lennufirma, kuna vedas aprillis Tallinna lennujaamast rohkem reisijaid kui kohalik lennuettevõte Nordica.
Aprillis suurenes Estonian Airi reisijate arv 8,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kokku lendas lennufirmaga aprillis 46 089 reisijat.
Euroopa Komisjoni liige Margrethe Vestager vastas Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti järelpärimisele Estonian Airi kohta, et Euroopa Komisjon arvestab Eesti muret seoses lennuühenduste säilimisega ülejäänud Euroopaga.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.