Nüüd juba endise Läti Raudtee juhi Ugis Magonise kinnipidamine ja ametist kõrvaldamine võib saada põhjuseks, miks Venemaa muudab oma transiidipoliitikat, ütles Läti raadiole antud intervjuus Läti logistikaliidu juht Normunds Kruminš.
“Minu arvamus on, et see juhtum (venelaste ootamatu remont Lätti viival raudteemagistraalil – toim) on seotud Magonise juhtumiga,” ütles Kruminš. Ta märkis, et teoreetiliselt on võimalik püüda hoida häid suhteid Venemaaga ja mitte segada äri poliitikaga. Logistikaliidu juhi sõnul on praegu keeruline öelda, mis on venelaste raudteeremondi tegelikud põhjused.
Mis transiidist saab, näitab tulevik Valgevene suunal. Nimelt käib suur osa Venemaa transiidist läbi Valgevene, ja kui see peatatakse, on selge, et Läti-Vene transiidiäri rajaneb poliitilistel otsustel. Ja vastupidi, kui kõik jätkub endistviisi, oli tegemist tõesti relsside remondiga, kommenteeris logistikajuht.
Eelmisel nädalal levisid Läti meedias kuuldused, et Venemaa lõpetab Riia sadama kaudu söeveo. Läti transpordiminister Anrijs Matiss kinnitas meediale, et on neid jutte kuulnud, kuid see kõik on mitteametlik. Peaminister Laimdota Straujuma ütles, et Vene pool seda infot ei kinnita. Läti transiidiasjatundjad on mitteametlikult öelnud, et häired Venemaa raudteetransiidiga on seotud Ugis Magonise vahistamisega. Riia sadam on Läti suurim ning selle kaubamahust kolmandiku annab Venemaa söevedu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pärast miinusesse jäänud jaanuari on Venemaa raudteel kaubaveod iga kuu olnud suuremad kui aasta varem ning kokkuvõttes edestatakse eelmise aasta kaubamahte 1,3%ga.
Kaubavedu Läti sadamates jäi jaanuaris samale tasemele. Raudteel mahud vähenesid, kirjutas Baltic Course.
Neljapäeva öösel vahistatud Läti Raudtee endise juhatuse esimehe Ugis Magonise vahistamisega seoses räägib Läti meedia altkäemaksust ning Oleg Ossinovskile kuuluvast ettevõttest Skinest.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.