14.01.19, 16:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kihnu Veeteed: väikesaarte laevaühenduses oli rekordaasta

Mandri ja väikesaarte vahel opereerival ettevõttel Kihnu Veeteed oli mullu rekordaasta nii reisijate arvu kui ka sõidukite üleveo poolest. Kõige enam reisijaid oli Kihnu ja Munalaiu vahel.

Logistikauudised.ee

Parvlaev Kihnu Virve
Foto: Kihnu Veeteed

Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma sõnul teenindati 2018. aastal mandri ja saarte vahel 236 000 reisijat.

„Kõige rohkem ehk ligi 73 000 inimest liikus Kihnu-Munalaid liinil, millele järgnes Vormsi rohkem kui 66 000 reisijaga. Samas viimase kahe aasta võrdluses oli suurim tõus Tallinn-Aegna liinil (12%) ja Laaksaare – Piirissaare liinil (7%). Möödunud aasta numbrid näitavad selgelt, et huvi väikesaarte külastamise vastu on aasta-aastalt kasvav trend,“ tõdes Laasma.

Ka sõidukeid veeti üle rekordarv ehk 74 000, mis on võrreldes 2017.aastaga 3,5% rohkem. Kõige enam sõidukeid ehk 28 000 liikus Vormsi ning 23 000 Kihnu suunal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Kui võrrelda külaliste ja kohalike liikumisi, siis Kihnu liinil tehti 30% sõitudest kohalike poolt ning Vormsi liinil 26%. Vaatamata väga ilusale ja pikalt kestnud suvele jäi saartele sõitvate külaliste arv aga üsna sarnasele tasemele eelneva aastaga. Saarte külastused sõltuvad väga palju varem planeeritud puhkustest ning ka saarte vastuvõtuvõimest,“ nentis Andres Laasma.

Ettevõttel Kihnu Veeteed on pikaajaline kogemus parvlaeva ühenduse korraldamisel. Täna opereerib ettevõte liinidel Sviby-Rohuküla, Sõru-Triigi, Kihnu-Pärnu, Kihnu-Munalaid, Manilaid-Munalaid, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu, Ringsu-Roomassaare, Laaksaare-Piirisaar ja Tallinn-Aegna.

Logistikauudised.ee

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.25, 15:43

Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.