Inimestele tasuta bussisõit läheb riigile järjest kulukamaks ega pole inimesi autodest bussidesse meelitanud, leiab maakondlikku ühistransporti analüüsinud riigikontroll oma auditis.

- Riigikontrolli hinnangul häirivad maakondades ühistranspordi kasutamist ebasobiv liinivõrk ja maakonnakeskuses vajalikke asjatoimetusi välistavad väljumisajad.
Lisandunud liinikilomeetrite taga on seegi, et äriettevõtted pole suutnud n-ö tasuta transpordiga konkureerida ja on pidanud tegevuse lõpetama.
Riigikontroll märgib auditis, et 2018. aasta teisel poolel toonase valitsusliidu leppe alusel käima pandud elanikele tasuta ühistransport tähendab riigile igal aastal üha suuremat kulu. Prognoosid näitavad, et rahavajadus maakondliku bussitranspordi korraldamiseks on 2021. aastal 52,1 miljonit eurot, mis järk-järgult suureneb 2024. aastaks 64,6 miljonini, on kirjas riigikontrolli auditis. Enne inimestele 0eurose piletihinnaga maakondliku ühistranspordi võimaldamist toetas riik maakondlikku bussitransporti 2017. aastal 21,9 miljoni euroga.
0eurose piletihinna võimaldamise üks eesmärke oli soov suurendada ühistranspordi kasutajate hulka, jätkab riigikontroll. Transpordi arengukavas 2014–2020 oli seatud eesmärk tõsta ühistranspordi kasutajate osakaal tööl käijate hulgas aastaks 2020 suuremaks või võrdseks 25%ga. Seda eesmärki ei ole praeguse korralduse ja elanikele tasuta transpordi võimaldamisega saavutatud, väidab riigikontroll. Küll aga peatus ja stabiliseerus paariks aastaks ühistranspordi kasutajate osakaalu vähenemine ning see on positiivne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine eesmärk oli muuta maakonnasisene liikumine maapiirkondade elanikele taskukohasemaks. Transpordiameti andmetel kasvas sõitjate arv 2019. aastaks võrreldes 2018. aastaga 15%, mis ameti hinnangul on lisandunud peamiselt just varasemate sõitjate arvel. Oma mõju oli ka näiteks sularahapettuste tõttu varem statistikas kajastamata sõitjate lisandumisel ja kommertsliinide sulgemisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.