Kuigi märtsi keskel keeras Euroopa Liidu nõukogu Gazprom Nefti vastu seatud sanktsioone karmimaks, siis Venemaa suurfirmaga seotud Eesti ettevõtte kaudu jätkub kütuseäri segamatult.

- Gazprom Neftile kehtestati sanktsioonid juba 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist.
- Foto: Reuters/Scanpix
Juba Krimmi ja Ida-Ukraina piirkondade annekteerimine tõi 2014. aastal sanktsioonid Venemaa ettevõtte Gazprom Neft vastu. Toona keelati tehingud võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentidega ning nendega seotud investeerimisteenuste osutamine ja nende väljaandmisele kaasa aitamine.
Veebruaris laiendas Venemaa sõjategevust, alustades Ukraina linnade pommitamist ning uute alade vallutamist. Seetõttu täiendas Euroopa Liidu nõukogu sanktsioonide kehtestamise määrust ning 15. märtsist on keelatud osaleda ka tehingutes Gazprom Neftiga ning juriidilise isiku, üksuse või asutusega, kes tegutseb Gazprom Nefti nimel või suuniste alusel.
Eestis on Gazprom Neftil juba 2013. aastast laevadele punkerdamise teenust pakkuv Baltic Marine Bunker AS. Punkerdamine on laevade varustamine mootorikütusega või -õlidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Venemaa laevandussektorile oli 2015. aasta keeruline, kuna probleemid jõelaevanduses ohustavad kogu Venemaa transiitkaubavedu.
Vene energiahiiglane Gazprom teeb ettevalmistusi, et saada jalg ukse vahele Bulgaaria kütuse jaemüügiturul.
Paari päeva eest avati Läänemere põhja paigaldatud Nord Streami gaasijuhe, mis aga sakslastele ja Euroopale loodetud odavamat gaasi hinda ei too, vahendab baltic-course.com LETAT.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.