Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas veeteetasude muudatusi käsitleva eelnõu, mille eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist: mida keskkonnasõbralikum laev, seda soodsam on tulevikus sellega meie sadamatesse siseneda.
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
Kliimaministeerium andis ülevaate enda haldusalas 1. jaanuaril 2025. aastal jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest. Nii mõnigi neist puudutab otseselt või kaudselt ka logistikasektorit.
„Meil on üks toode, mida oleme arendanud tarneahela digitaliseerimiseks merenduses,“ rääkis Taltechi IT-teaduskonna arvutisüsteemide instituudi vanemteadur ja ettevõtja Mairo Leier ning lisas, et just praegu on käimas koostööprojekt Rotterdami sadamas, kus kliendiks on merendusvaldkonnas suurimate logistikafirmade hulka kuuluv DFDS.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas taotlusvooru, millega toetatakse laevandusettevõtteid laevade ümberehitamisel energiasäästlikumaks. Taotlust saavad küsida kõik laevafirmad ja ehkki dokkide arv ümberehitustöödeks on Eestis piiratud, saab paljud tööd ära teha ka lihtsalt kai ääres. Näiteks Muuga sadam on valmis kaikohti pakkuma mitmeteks kuudeks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.