Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika

Toyota Material Handling Baltic tähistab Baltikumis 30 tegevusaastat, Toyota Industries Corporationil täitub aga asutamisest 100 aastat. Sajand Toyota tööstusajalugu ja kolm aastakümmet Baltikumi turul annavad hea võimaluse vaadata, kui põhjalikult on selle aja jooksul muutunud nii logistika kui ka klientide ootused.

“Enam ei osteta lihtsalt ühte seadet. Ettevõtted mõtlevad töövoole, tõstukijuhtide heaolule ja ohutusele, masina töökindlusele ning sellele, kuidas kogu lahendus võimalikult efektiivselt tööle panna,” ütleb Toyota Material Handling Eesti filiaali juht Indrek Joost.

Ostuhind on oluline ka täna, kuid üha olulisemaks on muutunud seadme kogu elutsükli maksumus ehk TCO (total cost of ownership - toim). Selle alla kuuluvad ostuhinna kõrval lisaks energiakulu, hooldus ja remont, võimalikud seisakud, finantseerimine ning lõpuks ka masina järelejääkväärtus. Odavam seade ei pruugi seetõttu olla ettevõtte jaoks sugugi kõige odavam valik.

Joosti sõnul tähendab see ka müüja rolli muutumist. “Kui kliendi töö tegemiseks piisab kolmest tõstukist, siis pole meie huvi talle nelja müüa. Meie eesmärk on leida lahendus, millega tema äri kõige efektiivsemalt töötab. Kui tahad kliendiga koos olla ka viie või kümne aasta pärast, peab see suhe põhinema usaldusel.”

Toyota Material Handlingu positsioon ongi liikunud aastatega seadmete müüjast järjest enam terviklahenduste pakkujaks. Tõstukitele lisanduvad hooldus, rent ja finantseerimine, autopargi haldus, laoriiulid ning automatiseeritud lahendused.

Üks koht, kus terviklahenduse olulisus eriti välja tuleb, on hooldus. Toyota mõõdab teeninduse kvaliteeti näitajaga First Fix Ratio ehk seda, kui suur osa riketest suudetakse lahendada tehniku esimese külastusega. Praegu ulatub see näitaja 94 protsendini.

Selle numbri taga ei seisa mitte üksnes tehniku oskused, vaid juba enne väljasõitu kokku kogutud info. Nii teab tehnik kaasa võtta kõik õiged varuosad, töövahendid ja muu, et probleem maksimaalselt kiiresti lahendatud saaks.

Töökorralduses lähtutakse Toyota tootmissüsteemist ja lean-põhimõtetest: kui tehnik kulutab kliendi juures olles aega tööriista või varuosa otsimisele, on see raisatud aeg nii Toyota kui ka kliendi jaoks.

Üks viimase 30 aasta suuremaid muutusi pole esmapilgul tõstuki juures tegelikult üldse nähtav - kunagi eraldi seisnud masinast on saanud võrku ühendatud andmeallikas. Toyota I_Site’i autopargi haldussüsteem võimaldab jälgida näiteks masinate kasutust ja seisuaega, operaatorite sõidukäitumist ning tõstukitega toimunud tugevamaid lööke. Nii ei pea ettevõte enam oma autopargi efektiivsust hindama kõhutunde järgi, vaid see on süsteemis selgelt nähtav.

“Kui näeme andmetest, et ühe masinaga toimub pidevalt tugevaid kokkupõrkeid, annab see meile võimaluse küsida, miks see juhtub,” selgitab Joost. “Teeme selgeks, kas probleem on juhi oskustes, töökorralduses või laokeskkonnas, sest andmed võimaldavad probleemiga tegeleda enne, kui tagajärjeks on vigastatud inimene, kaup või masin.”

Selgelt hallatav ja kättesaadav info muudab hõlpsamaks ka hoolduse. Nii näiteks saab masina veakoodi näha enne, kui tehnik kliendi juurde kohale jõuab ning see suurendab tõenäosust, et probleem lahendatakse juba esimese visiidiga.

Joosti hinnangul on just digitaliseerimine ja ühenduvus olnud viimaste aastakümnete üks suuremaid tehnoloogilisi pöördeid. Automatiseerimine on küll nähtavam, kuid ilma andmete ja süsteemide omavahelise suhtluseta poleks võimalik ka tänapäevaseid automatiseeritud lahendusi üles ehitada.

Kui digitaliseerimine on juba muutnud ladude igapäevast tööd, siis järgmine suur muutus ongi toimumas just automatiseerimises. Automaatselt juhitavad sõidukid ehk AGV-d pole enam tulevikutehnoloogia, vaid töötavad juba täna nii laos kui tootmises.

Kõige paremini sobivad automatiseerimiseks protsessid, kus sama liikumine kordub suure mahu juures päevast päeva: kaup tuleb viia kindlat marsruuti mööda punktist A punkti B ning töö käib näiteks mitmes vahetuses.

Automaatne masin ei väsi ning töö kvaliteet püsib ühtlane. Samuti võimaldab automaatika olemasolevat laopinda tõhusamalt kasutada. Kui liikumine on täpselt juhitud, saab näiteks riiulitevahelisi koridore kavandada kitsamalt ja mahutada samale pinnale rohkem kaupa. Mõnel juhul võib see aidata vältida vajadust laohoonet laiendada.

“AGV-de vastu on turul praegu väga suur huvi ja iga projekti puhul arvutame täpselt läbi selle tasuvuse,” räägib Joost. “Mõnikord ütleb matemaatika juba väga selgelt, et automatiseerimine oleks mõistlik, kuid inimene pelgab veel kontrolli isesõitvale masinale anda. Oleme praegu murdepunkti lähedal. Usun, et järgmise viie aasta jooksul näeme just selles valdkonnas väga kiiret arengut.”

Automatiseerimise suunas sunnib ettevõtteid tegutsema ka tööturg. Küsimus pole tingimata selles, kuidas inimeste arvu vähendada, vaid kuidas üldse vajaliku tööjõuga hakkama saada.

“Meie rahvastik vananeb ja logistikasektoris muutub töötajate leidmine järjest keerulisemaks. Seetõttu pole automatiseerimine enam ainult mugavusvalik. Üha sagedamini on küsimus selles, kuidas olemasolevate inimestega vajalik töö ära teha,” selgitab Joost.

See, et ladu inimestest tühjaks jääks, kartma ei pea. Pigem on töötaja roll muutumas: korduva füüsilise liikumise asemel suureneb planeerimise, süsteemide juhtimise, erandolukordade lahendamise, hoolduse ja protsesside parandamise osakaal. Paljude ettevõtete jaoks ongi realistlik järgmine samm hübriidne ladu, kus inimesed ja automaatsed masinad töötavad kõrvuti.

Tehnoloogia arenguga on muutunud ka arusaam ohutusest ja ergonoomikast. Kui aastakümneid tagasi võis tõstukit valides esmatähtis olla selle tehniline võimekus ja hind, siis nüüd küsitakse järjest sagedamini, mida tähendab selle masinaga kaheksa tundi päevas töötamine inimesele.

Siin ei mängi rolli vaid töötaja mugavus, sest halb ergonoomika ja ebaturvaline töökeskkond mõjutavad tootlikkust, töölt puudumist ja töötajate püsimist ning lõpuks ka seda, kas ettevõte suudab üldse inimesi leida.

Toyota tõstukitel kasutatakse näiteks stabiilsussüsteeme, mis aitavad vähendada ohtlikke olukordi, muu hulgas piirates vajadusel kurvis masina kiirust. Üha enam lisanduvad sellele andmed ja nutikad süsteemid, mis võimaldavad ohte ennetada, mitte üksnes juba toimunud õnnetustele reageerida.

“Meie jaoks on ohutus alati number üks. Kui tekib oht inimesele, tuleb töö peatada – siin ei ole küsimust, kas mõni minut tootlikkust läheb kaduma,” ütleb Joost.

Toyota nimi seostub enamiku inimeste jaoks endiselt sõiduautodega. Toyota Material Handling Balticu pakutav pilt on märksa laiem: valik ulatub käsikahveltõstukitest ja laotehnikast vastukaalutõstukite, riiulisüsteemide, rendilahenduste, autopargi juhtimise ja automatiseeritud sõidukiteni.

Üle Baltikumi on tegutsemas üle 50 tehniku ning ettevõtte käsutuses on regiooni suurim rendipark, mis võimaldab katta firmade lühiajalist vajadust masinate järele näiteks hooajalise tipukoormuse ajal, kuid pakkuda ka aastatepikkuseid rendilahendusi. Demopargi abil saab masina enne ostu oma töökeskkonnas proovida ning try and buy lahendusega alustada rendist ning sobivuse korral sama masina ka välja osta.

Joosti sõnul on siiski üks ja väga oluline asi, mis ühendab Toyota sõiduautosid ja tööstustehnikat ja selleks on töökindlus.

“Kui inimesed mõtlevad Toyotale, seostub neile esimese asjana usaldusväärsus ja see on meile ka esmatähtis,” sõnab ta. “Tõstuk on tööriist. See peab töötama, vastu pidama ja oma töö ära tegema. Toon lihtsa näite tänavapildist: vaadake, milliseid autosid kasutavad taksojuhid ja miks? Toyotasid. Sest nende jaoks on auto töövahend, mis peab olema kulutõhus ja töökindel. Materjalikäitluses kehtib täpselt sama loogika.”

Kui Toyota Material Handling Baltic kümne aasta pärast oma 40. Sünnipäeva tähistab, võib täna aktiivselt kasutuses olev sõna “automatiseerimine” hääbunud olla. Mitte et see kaoks, vaid vastupidi: automatiseerimisest saab laotöös niivõrd loomulik osa, et seda pole enam põhjust välja tuua või eraldi ettevõtmisena käsitleda.

Tuleviku ladu ei kujunda üksnes autonoomsed masinad. Järgmine suurem areng sünnib elektrifitseerimise, ühenduvuse, automatiseerimise ja tehisintellekti koosmõjus. Üha tavalisemaks muutuvad intelligentne autopargi juhtimine, laotarkvara, AI-toega optimeerimine ja senisest nutikamad ohutussüsteemid. Tehisintellekti roll kasvab muu hulgas marsruutide ja töögraafikute optimeerimisel, prognoosimisel, varude juhtimisel ning otsuste tegemiseks vajaliku info analüüsimisel.

Joosti sõnul liigub kogu valdkond üksiku masina asemel järjest enam intelligentse ökosüsteemi poole, kus elektrilised ja autonoomsed seadmed, tarkvara, andmed ning inimesed omavahel suhtlevad. Tehnoloogia ei tähenda seejuures tingimata väga kulukat ühekordset investeeringut, sest automatiseeritud lahendused muutuvad järjest modulaarsemaks ja skaleeritavamaks ning neid saab kasutusele võtta sammhaaval.

“Kümne aasta pärast ei küsita ilmselt enam, kas ettevõttel on automatiseerimine, vaid jälgitakse, kui targalt on inimesed, masinad, tarkvara ja andmed omavahel tööle pandud” arutleb Joost.

“Selles mõttes võtab Toyota Material Handling Balticu 30 aastat väga hästi valdkonnas toimunu kokku. Kunagisest küsimusest “millist tõstukit mul vaja on?” on saanud küsimus “kuidas panna kogu materjalivoog paremini tööle?”. Ja järgmise kümnendi vastus sellele küsimusele sünnib üha enam inimese, masina ja andmete koostöös,” lisab ta.